Siia oleme koondanud mõned artiklid vabahariduslaagrite olemuse kohta.
Vabaharidus-pedagoogiline kogemusnõustamine ja lastelaagrite korralduslikud printsiibid vabahariduse puhul 18. jaan. 2019 Julia Männiksalu, vabahariduse spetsialist
Vabahariduse peamiseks juhtmõtteks on järgmised punktid:
Pedagoogilise kallakuga(vabahariduslike asutuste) laagrite puhul on kõige olulisemaks ideeks laste valikuvabadus – iga osaleja otsustab ise, millistes tegevustes ta soovib osaleda ja annab sellest eelnevalt teada laagri korraldajatele.
Eestis tegutseb 2018. aasta lõpu seisuga kaks asutust, mis korraldavad laagreid vastavate põhimõtete järgi:
Aa Noortelaager on keskendunud pigem põhikooli-ealistele lastele, kelle peamiseks eesmärgiks on jõuda elus edasi.
Laagrite perspektiiviks on pakkuda laagris osalejatele võimalikult palju tegevusi – näiteks on osalejatele pakutavate tegevuste loetelus kirjas keskmiselt 15 tegevust. Nendeks tegevusteks võivad olla kunst, meedia, ajakirjandus, fotograafia, graafiline disain, digitaalne trükikunst, prantsuse keel, soome keel, vene kirjandus ja kultuur, kunstiajalugu, draama ja näitlemisõpetus, muusika, tantsimine. Mida kirevam ja vabam on laagriprogramm, seda vabahariduslikum see on.
Vabahariduslikud laagrid korraldavad tavaliselt õppeaasta jooksul partnerkoolides mitmeid projekti tutvustavaid üritusi. Näiteks on Aa noortelaager korraldanud Sonda põhikooli õpilastele õppeaasta jooksul vabaharidust reklaamivaid töötube üle 20 erineva, teiste seas on olnud nende töötubade nimekirjas nii kunst, kokandus, disain, muusika ja draama. Koolides toimuvate töötubade puhul on selge see, et lapsed viibivad kohustuslikus korras töötubades ja see võib lisada teatud pinge õpilasele, kuid kogedes midagi uut ja huvitavat võib see peagi muutuda.
Töötubade eesmärk on hariva meelelahutuse pakkumine ja seda koolides, kus toimub kinnistunud õppetöö(mõnus vaheldus õppeprogrammile). Kuigi töötoad toimuvad ebaregulaarselt, siis endiselt on need oodatud mõlemalt poolt(nii õpilase kui juhendaja seisukohalt).
Audru Suvekooli kui asutuse koha pealt on partnerkoolide tekkimine suhteliselt uus nähtus. Partnerkoolideks on neil kodulehe info põhjal Audru Kool, Jõhvi Gümnaasium, Abja Gümnaasium, Paide Gümnaasium, Jakob Westholmi Gümnaasium. Koolide valik annab selge eelduse, et Audru Suvekool, erinevalt Aa Noortelaagrist, keskendub teismeliste ja vanemate laste vabaharidusliku laagritegevuse korraldamisele. Lisaks on Audru Suvekooli puhul tegemist rahvusvahelise projektiga, kuna projekti korraldamises osalevad inimesed nii Eestist kui Lätist.
Kuna vabaharidusliku pedagoogilise kallakuga laagrid kasutavad oma töös peamiselt juhendaja kogemuse edasi andmist, siis on selles osas peamiseks laagris töötavaks isikuks kogemusnõustaja või pedagoogilise haridusega tippspetsialist, mitte noorsootöötaja. Viimasena nimetatud isikuid leiab vabaharidusprogrammidest ja laagrilistest liikumistest harva, sest vastava haridusega inimesi ei ole Eesti haridussüsteemis õpetatud tegutsema vabahariduslikus asutuses, vaid neid on õpetatud töötama nii-öelda „käsuliinis“. Tänapäevastele noorsootöötajatele ei mahu piltlikult öeldes pähe, et saab ka teisiti töötada: kõik lapsed ei pea joonistama, kui nad seda ei taha. Tavaliselt sunnitakse lapsi osalema ühistegevustes ja nad ei tohi vaielda, vaid täitma ühte ja sama funktsiooni – olema laagrilised. Vabahariduspedagoogikas on selle eesmärgiga sisse toodud sõna – vabadus. Selle sõna puhul on olemas kõik eeldused valikuteks ja ümber otsustamiseks. Vabahariduslaagrites ei saa nii, et töö toimub ühes suunas – ainult kunst, ainult sport, ainult muusika. Laps peab oma soovide järgi saama valida – ma teen kunsti, aga laulmist ma teha ei sooviks, sest ma ei oska lauda. Laps vabaneb vabahariduse juures piltlikult öeldes ebamugavustundest ja saab tegeleda sellega, mis neile huvi pakub ja olla vabad tõeliselt loovad isikud.
Vabahariduse peamiseks juhtmõtteks on järgmised punktid:
- Lapsed on vabad.
- Kedagi ei sunnita tegema midagi, mida ta ei taha.
- Laagrile koostavad programmi lapsed, mitte täiskasvanud.
Pedagoogilise kallakuga(vabahariduslike asutuste) laagrite puhul on kõige olulisemaks ideeks laste valikuvabadus – iga osaleja otsustab ise, millistes tegevustes ta soovib osaleda ja annab sellest eelnevalt teada laagri korraldajatele.
Eestis tegutseb 2018. aasta lõpu seisuga kaks asutust, mis korraldavad laagreid vastavate põhimõtete järgi:
- Aa Noortelaager (Ida-Virumaa) – on tegutsenud 6 aastat, tegutseb eraldi samanimelise sihtasutusena
- Audru Suvekool (Pärnumaa) – on tegutsenud 3 aastat(varem kandis nime Aruvälja loob), tegutseb MTÜ Haridusselts Schola Audruensis hallatava allasutusena, mis on ühtlasi ka Audru Kooli toetusühing
Aa Noortelaager on keskendunud pigem põhikooli-ealistele lastele, kelle peamiseks eesmärgiks on jõuda elus edasi.
Laagrite perspektiiviks on pakkuda laagris osalejatele võimalikult palju tegevusi – näiteks on osalejatele pakutavate tegevuste loetelus kirjas keskmiselt 15 tegevust. Nendeks tegevusteks võivad olla kunst, meedia, ajakirjandus, fotograafia, graafiline disain, digitaalne trükikunst, prantsuse keel, soome keel, vene kirjandus ja kultuur, kunstiajalugu, draama ja näitlemisõpetus, muusika, tantsimine. Mida kirevam ja vabam on laagriprogramm, seda vabahariduslikum see on.
Vabahariduslikud laagrid korraldavad tavaliselt õppeaasta jooksul partnerkoolides mitmeid projekti tutvustavaid üritusi. Näiteks on Aa noortelaager korraldanud Sonda põhikooli õpilastele õppeaasta jooksul vabaharidust reklaamivaid töötube üle 20 erineva, teiste seas on olnud nende töötubade nimekirjas nii kunst, kokandus, disain, muusika ja draama. Koolides toimuvate töötubade puhul on selge see, et lapsed viibivad kohustuslikus korras töötubades ja see võib lisada teatud pinge õpilasele, kuid kogedes midagi uut ja huvitavat võib see peagi muutuda.
Töötubade eesmärk on hariva meelelahutuse pakkumine ja seda koolides, kus toimub kinnistunud õppetöö(mõnus vaheldus õppeprogrammile). Kuigi töötoad toimuvad ebaregulaarselt, siis endiselt on need oodatud mõlemalt poolt(nii õpilase kui juhendaja seisukohalt).
Audru Suvekooli kui asutuse koha pealt on partnerkoolide tekkimine suhteliselt uus nähtus. Partnerkoolideks on neil kodulehe info põhjal Audru Kool, Jõhvi Gümnaasium, Abja Gümnaasium, Paide Gümnaasium, Jakob Westholmi Gümnaasium. Koolide valik annab selge eelduse, et Audru Suvekool, erinevalt Aa Noortelaagrist, keskendub teismeliste ja vanemate laste vabaharidusliku laagritegevuse korraldamisele. Lisaks on Audru Suvekooli puhul tegemist rahvusvahelise projektiga, kuna projekti korraldamises osalevad inimesed nii Eestist kui Lätist.
Kuna vabaharidusliku pedagoogilise kallakuga laagrid kasutavad oma töös peamiselt juhendaja kogemuse edasi andmist, siis on selles osas peamiseks laagris töötavaks isikuks kogemusnõustaja või pedagoogilise haridusega tippspetsialist, mitte noorsootöötaja. Viimasena nimetatud isikuid leiab vabaharidusprogrammidest ja laagrilistest liikumistest harva, sest vastava haridusega inimesi ei ole Eesti haridussüsteemis õpetatud tegutsema vabahariduslikus asutuses, vaid neid on õpetatud töötama nii-öelda „käsuliinis“. Tänapäevastele noorsootöötajatele ei mahu piltlikult öeldes pähe, et saab ka teisiti töötada: kõik lapsed ei pea joonistama, kui nad seda ei taha. Tavaliselt sunnitakse lapsi osalema ühistegevustes ja nad ei tohi vaielda, vaid täitma ühte ja sama funktsiooni – olema laagrilised. Vabahariduspedagoogikas on selle eesmärgiga sisse toodud sõna – vabadus. Selle sõna puhul on olemas kõik eeldused valikuteks ja ümber otsustamiseks. Vabahariduslaagrites ei saa nii, et töö toimub ühes suunas – ainult kunst, ainult sport, ainult muusika. Laps peab oma soovide järgi saama valida – ma teen kunsti, aga laulmist ma teha ei sooviks, sest ma ei oska lauda. Laps vabaneb vabahariduse juures piltlikult öeldes ebamugavustundest ja saab tegeleda sellega, mis neile huvi pakub ja olla vabad tõeliselt loovad isikud.